MÄNGUVÄLJAKUL

Meie käisime täna Kerliga esimest korda mänguväljakul. Maja ümber tiirutamine on suht ära tüüdanud. Mind. Kerli jaoks on segumasin ja kärud ja lilled ja kuusekesed väga huvitavad. Kuna meie täna jälle kahekesi, siis otsustasin, et peale esimest und läheme Kadrioru parki ja vaatame sealse mänguväljaku üle. Sõit bussiga oli täna omaette elamus! Igas surnuaia peatuses oli umbes 1000 venelast, kes tahtsid kõik korraga sellesse lühikesse bussi tungida. Jutu sees sain aru ,et neil täna mingi praasdnik olevat. No hea , et ellu jäime. Ausalt. Kadrioru peatuses suutsin käru kuidagi läbi selle massi tirida. Kui juba pargi poole kõndisime siis oli jälle tore.
Mänguväljakul oli vahva!
Kerli lasi liumäest mitu korda alla. Niikui alla sai siis keeras kannapealt ringi ja sammus trepi juurde, et uuesti liugu lasta. Siis suuremad poisid sõidutasid Kerlit karusselliga häääästi aeglaselt ringi. Kerli istus liikumatult ja tikksirgelt pingi peal. Väga uhke-õnnelik nägu oli ees endal.
Poni nägime. Kõik rattad mis seisid tuli üle vaadata. Imelik et mitme mänguväljaku peale nägime ainult 2 kiike ja need ka suurematele. Beebikiikesid ei näinud ühtegi.
Pärast kui kõndisime tiigi poole tagasi siis Kerli lükkas ise oma käru enda ees. Käest kinni hoida ei lubanud. Väga iseteadlikuks on muutunud- tahan, võtan tuvi sülle! Tahan, kõnnin tiiki ja teen pardile pai! Tahan, lähen sõiduteele! Ja kui emme mind keelab või eemale tirib siis saavad kõik teada kuidas mind ahistatakse!
Veel saab Kerlit siiski muude põnevate asjadega ära meelitada ja lepib ta siiski suht ruttu.
Pärast käisime poest ka läbi korra ja siis koju tagasi. Bussis jäi ta kohe magama ja magas kodus ka veel tunnikese.